Ukuntuleka kwe-Vitamin D imelela ukuntuleka komsoco okusakazeke kakhulu emhlabeni, kodwa abantu abavamile ukuqonda imiphumela yako eyingozi. Lokhu kushoda kuholela ku-osteomalacia, odokotela abayibiza ngokuthi “isifo samathambo athambile,” futhi kwenza amathambo abe buthaka kakhulu.
Lesi simo sibangela ubuhlungu bamathambo iziguli ezizizwa emilenzeni, emathangeni, emathangeni angaphezulu nasemadolweni. Amazinga aphansi kavithamini D, calcium, noma i-phosphate emzimbeni ibangela lesi simo esibuhlungu. Ukuqinisa ukudla ngovithamini D kucishe kwaqeda ama-rickets (inguqulo yezingane) emazweni aseNtshonalanga ekuqaleni kwekhulu lama-20. Nokho, odokotela baye baqaphela ukwanda okukhathazayo kwamacala eminyakeni embalwa edlule. I-osteomalacia engatholakali ingabangela amathambo aphukile kanye nokukhubazeka okukhulu. Lesi simo senza ukuhamba kube inselele ngenxa yokuphuka kwengxenye ebuhlungu odokotela abakubiza ngokuthi i-Looser's zone.

Abantu abadala bangahlakulela amathambo athambile, isimo esaziwa ngokuthi i-osteomalacia. Lesi simo sihlukile kwe-osteoporosis, eyenza amathambo abe mancane. I-Osteomalacia yenzeka ngenxa yokuthi amathambo ahluleka ukugaya kahle. Amathambo akho aba buthakathaka futhi athambe futhi angase agobe ngaphansi kwengcindezi. Leli gama empeleni lisho "amathambo athambile," okuyichaza kahle imvelo yalesi sifo.
Abantu bangase bangaboni noma yiziphi izimpawu ze-osteomalacia ngesikhathi sokuqala. Lesi simo siyaqhubeka futhi sibonisa lezi zimpawu:
Ubuthakathaka buthinta kakhulu amathanga akho, amahlombe kanye nomboko. Ukunyakaza okulula kuba buhlungu, futhi ukuphumula kusiza ukunciphisa ukungakhululeki.
Ukuntuleka kwevithamini D kugqama njengembangela eyinhloko. Umzimba wakho kufanele ube novithamini D ukuze umunce i-calcium ne-phosphorus - la maminerali akha amathambo aqinile. Amathambo awakwazi ukuqina kahle ngaphandle kwevithamini D eyanele.
Ezinye izici eziningi zingadala i-osteomalacia:
Lesi simo sithinta kakhulu amaqembu athile:
I-osteomalacia engalashwa ingabangela:
Izindaba ezinhle ukuthi iziguli eziningi zisabela kahle ekwelashweni futhi zingalindela imiphumela emihle.
Odokotela baqala ngokungena emlandweni wakho wezokwelapha futhi bakuhlole ngokomzimba. Ukuhlolwa kwegazi kunikeza ulwazi olubalulekile mayelana:
Ama-X-ray athola ama-pseudofractures (abuye abizwe ngokuthi ama-Looser zones), futhi izikena zokuminyana kwamathambo ziveza amaphethini okulahleka kwamathambo. Lezi ziskena zingabonisa i-osteomalacia ibukeka njenge-osteoporosis, kodwa lezi zimo zihluke kakhulu. Odokotela bangase bancome i-bone biopsy ezimeni ezingacacile - izinga eligolide lokuxilongwa.
Okugxilwe kakhulu kwezinhlelo zokwelashwa kwe-osteomalacia ukubuyisela amazinga kavithamini D. Izindlela ezijwayelekile zifaka:
Odokotela bavamise ukunikeza izithasiselo zevithamini D zansuku zonke, kuqala ngemithamo ephezulu (50,000 IU maviki onke amaviki angu-8-12) ngaphambi kokuthuthela kumithamo yokulungisa engu-800-2000 IU nsuku zonke.
Izithako ze-calcium (1000 mg nsuku zonke) zisebenza ngokuhambisana nokwelashwa kwe-vitamin D. Iziguli ezinezinkinga zokumuncwa zingase zidinge imithamo ephezulu noma amafomu akhethekile kavithamini D.
Iziguli eziningi zibona ukuthuthuka phakathi namasonto, nakuba ukuphulukiswa okuphelele kuthatha izinyanga ezimbalwa. Ukuhlolwa kwegazi okuvamile kusiza ukuqapha ukuqhubeka phakathi nokwelashwa.
Kufanele uxhumane nodokotela ngokushesha uma uhlangabezana:
Ukuchayeka elangeni kuyindlela enhle yokuthola uvithamini D wemvelo - imizuzu eyi-10-15 nje yelanga lasemini izikhathi eziningana ngesonto kusiza abantu abaningi. Umzimba wakho uzuza futhi ekudleni okunothe ngovithamini D (inhlanzi enamafutha, izikhupha zamaqanda, imikhiqizo eqinisiwe) kanye ne-calcium.
Abantu abasengozini enkulu kufanele bacabange ngezithako zokudla zansuku zonke ngemva kokukhuluma nodokotela babo. Isisindo esinempilo, ukugwema ukubhema, kanye nokuphuza utshwala okusesilinganisweni kusiza ukuvikela amandla akho amathambo.
Izigidi zabantu emhlabeni wonke zihlushwa i-osteomalacia, kodwa ngokuvamile ayibonwa. Amathambo akho angase athambe kancane ngokuhamba kwesikhathi, kodwa iziguli eziningi zingakwazi ukululama ngokugcwele ngokuxilongwa okufanele. Ukuhlolwa kwegazi, ama-X ray, nokuhlolwa ngokomzimba kusiza odokotela babone lesi simo, nakuba ukutholakala kwalesi sifo kungathatha iminyaka.
I-Vitamin D idlala indima ebalulekile ekugcineni amathambo akho enempilo. Abantu abangahlali ndawo eduze nenkabazwe basengozini enkulu, njengalabo abanesikhumba esimnyama noma abagcina ingxenye enkulu yemizimba yabo imbozekile. Abantu abadala asebekhulile nabesifazane abakhulelwe kufanele banake ngokukhethekile impilo yabo yamathambo.
Izinga lempumelelo yokwelashwa liyamangalisa. Iningi leziguli liqala ukuzizwa lingcono ngemva kwamasonto ambalwa kuqale uvithamini D kanye nezithako ze-calcium. Nakuba ukululama okuphelele kuthatha isikhathi, amathambo ngokuvamile aba namandla ngokwelashwa okungaguquki.
Ukuhamba phambili ngezinkinga zamathambo kusebenza kangcono kunokwelapha, ngaphandle kokungabaza. Umzimba wakho uzenzela owawo uvithamini D lapho uchitha isikhathi esifushane elangeni izikhathi ezimbalwa isonto ngalinye. Ngaphezu kwalokho, ukudla izinhlanzi ezinamafutha, amaqanda, nokudla okuqinile kusiza ukukhulisa amazinga akho ngokwemvelo. Ukuvakashelwa odokotela okuvamile kubalulekile, ikakhulukazi uma ubona ubuhlungu obungachazeki bamathambo noma ubuthakathaka.
Ukushoda kwe-Vitamin D kuyisizathu esibaluleke kakhulu ngemuva kwe-osteomalacia. Nazi ezinye izizathu zokuthi kungani kwenzeka:
Iziyaluyalu zofuzo ezithinta i-phosphate metabolism nezimo ezibangelwa isimila ezishintsha ibhalansi yamaminerali omzimba ziyizimbangela ezingavamile.
Ukushoda kwe-Vitamin D yigebe eliyisisekelo lokudla okunempilo eliholela ku-osteomalacia. Le vitamin ebalulekile ivela ku: